Rahvaluule

Mia versioonid tuntud rahvaviisidest

Uhti-uhti
(ehk siis see lugu, kuidas Viisk, Põis ja Õlekõrs Tartust Viljandisse läksid. Proovige laulu sisu inglise keeles seletada ja näete, kui jaburalt see kõlab.)

Uhti-uhti-uhti...
astus...kaks...sillakene...plaks
Põnnadi-põnnadi

Tii-tii-tihane
Lendas üle, lendas üle, lendas üle, lendas üle
kapsa, vu-vu-vuuuuuuullllllll

Näpumäng
(ehk siis sõrmede loetlemine pöidlast alates)
Originaal: pöialpoiss - kotinõel - pikk Peeter - nimeta Mats - väike Ats
Mia versioon: pöööialpoiss - kotinõel - piktel - mitsamatsa

Päeva sõna: taigalull

Kevad

Lihtsalt võrdlusmomendi mõttes.
Kevad Eestis:

ja mõned päevad hiljem Šveitsis:

Eksperiment, vol. 3

Tänaseks näeb meie elukas välja niisugune:

Eksperiment, vol. 2

Teiseks päevaks näeb meie munast kooruv elukas välja selline. MiMi ristis olevuse Kokodilliks.

Tagasi

Maandusime eile pärastlõunal igasuguste sekeldusteta taas Zürich Kloteni lennuväljal ja Šveits võttis meid vastu päiksesära ja kevadlilledega. Kõik murulapid on täis priimulaid, nartsissid õitsevad, kuldvihmapõõsad on kollaste õite all lookas ja pakatavaid pungi on näha teistelgi puudel-põõsastel, ent tundub, et võtsime koduigatsuse leevendamiseks kaasa pisut põhjamaist ilma. Täna hommikul sadas akna taga lörtsi.
***
Lugesin just ajakirjast soovitusi tervisliku eine tööle kaasa valmistamise kohta ja jutust jäi kõlama üks lause: "Muidugi jääb vahel järele ka keedetud riisi-kartulit-pastat, mida ei tasu kindlasti ära visata." - Kas me oleme siis oma heaoluühiskonnaga nüüd nii kaugele jõudnud, et lõunasöögi jäägid rändavad otsemat teed prügikasti ja seda peetakse normaalseks, selle asemel et see järgmisel päeval üles soojendada? Kui ma puhtsüdamlikult üles tunnistan, olen isegi riisi parematele jahimaadele saatnud, kui see on karbikesega kusagile külmikusügavustesse ununenud, kuni selles uued huvitavad eluvormid on kultiveerunud, aga täiesti söögikõlbulikku toitu minema visata ...
***
Alljärgnevalt fotoreportaaž eksperimendist "Kes munast koorub"

Eile õhtul sai Muna Munake purki ligunema pistetud ja tänaseks on sellest välja ilmunud mingisuguse rohelise eluka identifitseerimata kehaosa.

***
Päeva sõnaühend: climaterical changes

Põõõhjamaaaa, mu süüünnimaaaa

Samal ajal, kui Šveits naudib 20-kraadist sooja, linnulaulu ja kevadlilli, avanes minu köögiaknast täna hommikul selline vaatepilt:

Kokku oli neid viis, aga korraga kaamerasilma püüda ei õnnestunud. Kahju oli kohe vaadata, kuidas vaesekesed lumes sumpasid, pidevalt sisse vajudes ja jälle välja rabeledes. Ja kui nad lõpuks suure vaevaga olid "kuivale" maale jõudnud, jõllitas neid keset nende tavapärast jalutusteed järsku mingi punnsilmne punane elukas (minu auto nimelt). Aga varsti läheb neil ehk kergemaks, lumi sulab päikese käes ikka tohutu kiirusega. Kui me veel täna hommikul käisime Miaga kelguga jalutamas, siis pärastlõunaks oli seesama tee täiesti paljas.

Natuke teisel teemal. Vaatasime eile filmi "Alice imedemaal". Raamatu süžeed arvesse võttes oli oodata, et tegemist on üsna kummalise filmiga, aga siiski suutis see mind oma kummalisuses hämmastada. Ja eestikeelne pealelugemine oli hirmus, tõesõna. Tõlge kriipis kõrva ja hääled olid enamasti minu jaoks vastavale tegelasele sobimatud. Ja kui ikka filmi peategelane närvidele käib, siis karta on, et see jätab oma jälje kogu filmile. Aga Johnny Depp on muidugi Johnny Depp, seekordses rollis väga erinev kapten Jack Sparrowst, ent sama veenev. Ja tema hullujalgne oli super! Igatahes on mul plaanis see film kunagi DVD-lt inglise keeles üle vaadata.

Ready-steady-go!

Kohvrid pakitud, homme kell 6.30 on kodust start, et siis loodetavasti nii 12 tundi hiljem juba need kodumaal jälle lahti pakkida, eeldusel, et Frankfurdis jälle 1-cm-lume-paanikat ei tehta ja piloot meid näiteks Ülemiste järve ei maanda ;)
Wiedersehen in Estland!

Päeva sõna: sodikonn

(Meil võttis ikka tükk aega aega, enne kui välja mõtlesime, et tõenäoliselt on tegemist Miuksu variandiga sõnast Entschuldigung)