kolmapäev, 20. mai 2009

Sõnameem

Võtan teatepulga kohusetundlikult vastu (filoloogide rõõmud, eksole).
Reeglid siis järgmised:
Võta ükskõik mis täht tähestikust ja kirjuta 15 selle algustähega algavat sõna, millest vähemalt üks iseloomustab Sind, ning muud, mis sulle meeldib, on meelepärane, lemmik, armastad, unistad jne.
Kopeeri need wordle.net-i ja disaini enda ja teiste jaoks. (Võid ka niisama kirjutada, ei pea wordletama).
Tähe valisin klaviatuurilt kinnisilmi, tuli H. Lähenemine vist pigem freud-jungilikult assotsiatsioonidel põhinev, ehk maakeeli - mis esimesena pähe kargab.

Ja wordletatult näeb see välja selline:

title="Wordle: Sõnameem"> src="http://www.wordle.net/thumb/wrdl/868849/S%C3%B5nameem"
alt="Wordle: Sõnameem"
style="padding:4px;border:1px solid #ddd">

Värv kah tähele sobiv: Hall-Hõbedane
Kommenteeritult:
home - kuna inglis mul hetkel praktiliselt teine keel, siis muidugi esimene sõna tuli pähe ingliskeelsena, aga see on ka väga oluline sõna. Aegade jooksul on neid olnud mitu, hetkel üks ühel, teine teisel pool mägesid.
haige - mina kui pessimist? Üldiselt olen ma haige väga harva.
hellus - assotsiatsioon minu MiMiga
Hellus - jogurt ja kohupiim, lemmikud
hobune - noh, selline loom, suuremat sorti
hajevil - juhtub, teinekord
hõrgutis - oijah, mina ja kokakunst. Cosmo-klubi naerukoht :D
helesinine - üleüldse igas toonis sinine, vesi ja taevas
hakkaja - tahaks loota
Hispaania - reis paar aastat tagasi, ilus mälestus
hõbe - kunagi tulevikus minu juustes
haridus - natuke teist juba on, aga mitte kunagi piisavalt. Tahaks veel
hing - ohjahhhh
hetk - igaüks neist eriline ja mäletamist väärt, näitena sinu lapse südamest tulev naeratus, kui ta hommikul unesoojana silmad avab ja sulle otsa vaatab
hiking - metsades, mägedes, rabades, mere ääres, mitte kunagi piisavalt

teisipäev, 12. mai 2009

Paadiralli

Möödunud pühapäeval toimus Sitteri jõel paadiralli. Parved jagunevad kahte klassi: on võistlusklass, need sõidavad aja peale, ja on naljaklass, mille puhul hinnatakse loomingulisust ja konstruktsiooni püsivust. Teekond on päris pikk ja tuleb ületada ka mõned kosed ja kärestikud ja jõgi iseenesest on üsna madal, nagu mägijõed ikka. Parveralli kasvas välja traditsioonist avada kevadel jõe lüüsid (Bischofszellis oli vanasti tehas, mille jaoks vett paisutati), et kiirem veevool kogunenud sodi ära uhuks. Suuremat vee hulka saab ära kasutada parvetamiseks, muidu oleks liikumine ühe kivi otsast teise.

Publik, juba varakult kohal, et paremad kohad haarata.

Torni juures inimeste taga paistab pisut koske. Enne seda roniti parvelt maha ja lasti see teisel pool kaldteed mööda uuesti vette.

Ükski šveitsi vabaõhuüritus ei möödu selle toiduta - leib ja grillvorst, õlu muidugi ka.

Väike šveitslane, õlut ja vorsti veel ei saa.

Esimene parv. Kapten on pikali tõmmatud, kuna asetsesime vahetult enne silda, pidid parvetajad meie kohal kõrgemad konstruktsioonid alla laskma.

Üks vingemaid parvi - marsimehike.



Piraadikütid. Kõik ei viitsi hullult vaeva näha ja võtavad ettevõtmist pigem kui võimalust parve peal mõnusalt aega veeta. Sageli on neil parvel ka midagi kurikavalat, nagu veekahur vmt, millega pahaaimamatut publikut märjaks kasta, aga mõned loobivad kaldale ka muud nänni, nt šokolaadi. Ega pealtvaatajad ka kitsid pole, silla peal seisjatel olid päris mitmel veepommid kaasas, millega parvetajatele "hoogu" juurde anda.

Hiidnina, mis end ise nuuskas. 80 aastat pabertaskurätikuid, nende sõnade kohaselt. Kes pöidlaküüdi reisijuhist midagi teab, sellel tekib kohe üks teine assotsiatsioon.



Esiplaanil üks võistlusklassi parv, taga kivi otsa kinni jäänud Baywatchi tiim. Kuna tegemist oli ühe baari töötajatega, kes ei oma tõenäoliselt füüsikalist kõrgharidust ja õlut oli ka juba mitu head tundi konsumeeritud, läks neil endi lahtipäästmiseks kõvasti aega.



Minu lemmik - Madagaskari parv. Kaelkirjak veel uhkelt püsti. Ja pingviinid!! :D

Kaelkirjak hakkab kummardama...

... ja silla alt läbisõitmiseks valmis.

Need siin lihtsalt tunnevad elust mõnu.

Baywatch jõudis lõpuks arusaamale, et ega nad ikka ei pääse - tuleb vette sumada. Üritavad köiega end lahti tirida.





Ja saidki lahti, pealtvaatajate tormiliste kiiduavalduste saatel võib sõit jätkuda.





Sellel paatkonnal on näkanud.

Korraldajad.











Teine minu lemmikuid. Ehitusmehed, eksole ;)

Need "neiud" tekitasid üsna suure furoori pealtvaatajate seas, kui nad tammi juures oma järjekorda oodates parvel tantsu vihtuda üritasid. Oh seda maskuliinset barbi-säärejooksu.
Parv, mida ma kõige rohkem ootasin - küülikute tõuaretuse 75. aastapäevaks (just-just!) loodud hiigelsuur jänes jõudis meieni kahjuks ainult penoplastitükkidena.

esmaspäev, 4. mai 2009

Natuke kevadist õiteilu





Aiatööd Šveitsi moodi


Nii tehakse Šveitsis aiatöid, vertikaalselt


Iga korraliku aedniku varustusse kuulub muidugi üks ronimisköis koos rakmetega


Ülevaataja

Strateegilised andmed - update



MiMi: 9-kuune, 8,3-kilone, 75-sentimeetrine



Aga emme küpsetistesse suhtub kahtlustavalt (kes teavad, need mõistavad:)

Uued oskused



MiMi oma troonil