pühapäev, 24. jaanuar 2010

Tulnukad käivad ju rohelised?

Käisime eile üritusel, taidluskollektiiviks Blue Man Group. Bändiks ei saa neid nimetada, sest lisaks muusikale tünnide, plastiktorude ja hommikusöögihelvestega teevad nad ka muud huumorit, sh panevad publiku liikmeid piinlikesse olukordadesse, ja neil on väga vinged multimeediaprojektid. Mingil määral on tegemist sotsiaalse eksperimendiga, esinejatel endil on ka huvitav näha, kuidas erinevad publikud erinevates riikides teatavatele asjadele reageerivad. Meile jagati näiteks enne show algust paberiribad, ilma igasuguse selgituseta. Mingi hetk etenduse lõpupoole lülitati sisse UV-valgustid, mis panid need ribad pimedas saalis helendama, ja täiesti spontaanselt hakkas rahvas nendega lehvitama. Ja siis hakati saali tagaosas lahti kerima suuri paberirulle (a la need karedamat sorti hiigelsuured tualetipaberirullid, ainult veidi laiemad) ja inimesed andsid paberit käest-kätte edasi lava poole ja siis visati ülevalt rõdult alla veel paar tonni paberit ja ma pole üldse elu sees nii palu paberit näinud. Kõik puhta recycled, muide. Väga lahe oli.
Kontseptsioon on neil midagi taolist, et tegemist on sinise nahaga (mingi värviline/värviga kaetud lateks), juuste ja kõrvadeta tulnukatega (Blue Men), kes on meie planeedile saabunud ja on kõigest pidevas hämmelduses. Reeglina on laval kolm sinist meest, ja üks neist on tavaliselt tola, kes teistest kuidagi erineb. Kogu etendus käib sõnadeta ja aseri tellise nägudega.

Näide nende tegemistest on siin:

Minu uus ja suurepäraline Saagpaku eesti-inglise sõnaraamat pakub pidevalt toredaid leide.
Tänane päeva sõna on "karvelajas".
Siinkohal minu tervitused L. uuele nähtamatule karvelajasele, kes elab külmkapi taga :)

pühapäev, 17. jaanuar 2010

Uue aasta lubadused

Ega ma nüüd endale mingeid väga erilisi lubadusi ei andnud - ikka seesama keha ja vaimu eest hoolitsemine. Vaimutoidu nimel loen ma raamatuid, näiteks Shakespeare'i ;P ja õpin iga päev uue ingliskeelse sõna. Tänane päeva sõna muideks on 'convivial' - seotud pidutsemise, hea söögi-joogi ja seltskonnaga.
Keha eest hoolitsemine tähendab sadistist personaaltreenerit Shane'i. Ma olen täpselt ühe korra jõusaalis käinud ja ta suutis välja valida kõige hullemad masinad üldse. Ja kui ma siis lõpuks olin oma lihased kõik pulgaks venitanud-sirutanud-kangutanud, käskis ta mul lõdvestuseks 20 minutit rattaga sõita, et südame löögikiirus võiks kusagil 145 kandis olla. No mul oli 75, mis tõenäoliselt tähendab, et ma olen juriidiliselt surnud. Suure punnitamise peale sain selle üles 130 peale, aga rohkem polnud minust küll midagi võtta. Ent pole siin kurta midagi - kui järgmine kord kodumaad väisan, on reielihased nagu Schwarzenegggeril!

neljapäev, 14. jaanuar 2010

Wishful thinking

Sellest ajast saati kui ma oma auto esiotsa koos numbrimärgiga eesseisva kaubiku veokonksu otsas originaalselt mittetasapinnaliseks kujundasin, olen ikka aeg-ajalt mõelnud, et keegi võiks ummikus kerge ahelkõksu korraldada ja ma saaks remondi kellegi teise kaela ajada.
Täna lõuna paiku heliseb minu telefon - tundmatu number.
"Jaa, kuulen. Tere!"
- "Tere, helistan teile politseist..."
omigod, mis nüüd siis
- ... kas teie kasutate sõiduautot 123XYZ?"
"No see on minu auto jah, aga kasutab seda mu õde praegu."
- "See on siin Linnukese ja Leevikese ristis ja üks rekka rihtis selle ära praegu, et tüüp ootab siin, et saate asja ära klaarida kuidagi."
"Jaah, ma helistan õele kohe."

Mõned minutid hiljem selgus, et auto esistange on läinud ja esmaspäeval kindlustusse minek. Nii et saangi uue, ebaoriginaalselt mõlgivaba esiotsa. Loodetavasti ilma kindlustusmaksete märkimisväärse tõusuta. Rekkajuhile aga annan au, et jalga ei lasknud.

esmaspäev, 11. jaanuar 2010

Uue aasta esimene

Mõningatest sekeldustest hoolimata jõudsime ilusasti mägismaale tagasi ja kohaneme suhteliselt lumevabade oludega.
Üks tore link teiega jagada tätoveeringute kohta, nõrganärvilistele ja hästi arenenud ilumeelega inimestele ei soovita, aga tuletaevasappi-reaktsioon on garanteeritud. Miks, no miks?!?