Tagasi

Maandusime eile pärastlõunal igasuguste sekeldusteta taas Zürich Kloteni lennuväljal ja Šveits võttis meid vastu päiksesära ja kevadlilledega. Kõik murulapid on täis priimulaid, nartsissid õitsevad, kuldvihmapõõsad on kollaste õite all lookas ja pakatavaid pungi on näha teistelgi puudel-põõsastel, ent tundub, et võtsime koduigatsuse leevendamiseks kaasa pisut põhjamaist ilma. Täna hommikul sadas akna taga lörtsi.
***
Lugesin just ajakirjast soovitusi tervisliku eine tööle kaasa valmistamise kohta ja jutust jäi kõlama üks lause: "Muidugi jääb vahel järele ka keedetud riisi-kartulit-pastat, mida ei tasu kindlasti ära visata." - Kas me oleme siis oma heaoluühiskonnaga nüüd nii kaugele jõudnud, et lõunasöögi jäägid rändavad otsemat teed prügikasti ja seda peetakse normaalseks, selle asemel et see järgmisel päeval üles soojendada? Kui ma puhtsüdamlikult üles tunnistan, olen isegi riisi parematele jahimaadele saatnud, kui see on karbikesega kusagile külmikusügavustesse ununenud, kuni selles uued huvitavad eluvormid on kultiveerunud, aga täiesti söögikõlbulikku toitu minema visata ...
***
Alljärgnevalt fotoreportaaž eksperimendist "Kes munast koorub"

Eile õhtul sai Muna Munake purki ligunema pistetud ja tänaseks on sellest välja ilmunud mingisuguse rohelise eluka identifitseerimata kehaosa.

***
Päeva sõnaühend: climaterical changes