...

Vahel on see iseolemisetahe tõeline nuhtlus. Eriti kui oled natuke mures ja natuke hirmul ja hirmsasti oleks vaja kalli ja kaissu, aga jonn käsib ise hakkama saada. Ise. Ise oled selle supi valmis keetnud, ise pead selle ära ka sööma. Aga ikkagi, äkki on kusagil keegi, kellel oleks kah kalli vaja, saaks vastastikku kasuliku tehingu sõlmida?

Kevad

Oli üks vahva kevadine päev Lahemaa matkaradadel. Tänase päeva märksõnad: päike, Navitrolla pilved, samblamets, stressis põdrad ja puud, karu kodu, vulisevad veed, lõugavad linnud jmt kevadine värk. Inimesed, minge metsa!!!
P.S. Loomulikult ei pääsenud seegi kord eksimisest. Kes Väikse Myga seiklema läheb, see ära eksib - see on umbes sama kindel loodusseadus kui gravitatsioonijõud. Agapäikselise ilmaga ilusatel liivastel-männistel mereäärsetel teedel on lausa lust eksida, ausalt.

Kummisaaga

Olgu siis kohe algul hoiatuseks ära öeldud, et juttu tuleb kõigest rattakummidest :P
Neljapäev, eksole. Meil Eestis on nüüd ka kevad, eksole. Ja kevadel ajavad inimesed kuurist välja oma kaherattalised sõbrad ja viivad nad värsket õhku hingama, eksole. Väike My, nagu iga teinegi korralik eestlane, kavatses sedasama teha, aga enne kui külavahel paar kiiremat ringi tuuritada, on rattale vaja korralikud sussid alla tekitada. Selle jaoks on leiutatud selline tore riistapuu nagu rattapump. (Tore peaks eelmises lauses muide jutumärkides olema.) Aga kui keegi arvab, et ühte rattapumpa on lihtne käsitseda, pole sel ju nuppe ega keerulist elektroonikat ega nõu ta mingeid käsuridu ega midagi, siis mõtelgu ümber.
1. katse: ratas on, pump on, ventiilil kork maas, pump ventiili otsas, lukustatud - kõik justkui nii, nagu olema peaks. Väike My pumpab... ja pumpab... ja igaks juhuks pumpab natuke veel. Ei midagi. Pump lahti, uuesti peale, proovime veel kord. Sama tulemus. Ahjaa, sellel rattal tuli ju ventiili otsast mingit nublakat natuke lahti keerata. Proovime siis uuesti. Tõesti-tõesti, õhk kummis liigub. Väljapoole nimelt. Pumpamise tagajärjel on kergelt tössis kummist saanud äärmiselt tössis kumm. Kuradile. Homme lähen laenan korraliku pumba.
2. katse. Laupäev. Eile sai teine pump toodud, järeleproovitud, töökorras. Hakkame aga jälle pihta. Ratas on, pump on, ventiilil kork maas, pump ventiili otsas, lukustatud - kõik justkui nii, nagu olema peaks. Seekord oli meeles esimese korraga nublakas lahti keerata. Väike My pumpab, pumpab, pumpab... ei midagi. Kumm ikka samasugune vorstinahk. Hmm... äkki on see ventiil katki, loksub kuidagi kahtlaselt. Prooviks teist kummi. Ventiil maha, pump otsa, lukku, psssssssssssssssssssttttt... ja teine kumm on peaaegu samasugune vorstinahk. Ei aita siin miski pumpamine ega midagi. Väike My on täitsa õnnetu kohe, kangesti tahaks rattaga sõita, kuni see veel võimalik on. Sellistes olukordades on muidugi hea, kui sul on käepärast üks Kõiketeadja Mees. Väikesel Myl õnneks on. "Ähh, kas sa lukustasid pumba ikka õigele poole?" - "???" - "Sellel on ju kaks poolt, kuhu saab pumbata, õige pool tuleb lukku panna, muidu läheb õhk teisele poole." Ahah, nojah, nüüd siis teab.
Täna on kavas katse nr 3, stay tuned for recent updates.