Olles hiljaaegu lõpetanud järjekordse "tõsiste suurte inimeste kirjanduse" hulka kuuluva triloogia Philip Pullmanilt, uurisin filmi kodulehte. Ei ole filmi näinud. Ei taha ka vist. Aga raamat oli täitsa hea. Igatahes sai seal kodulehel endale daemoni välja selgitada. Minu oma siis selline:
Thaleron.
Your profile reveals that you are modest, inquisitive, outgoing, spontaneous and responsible. You are therefore matched with the Whippet Daemon.
Täitsa kobe iseloomustus ju?
reede, 5. september 2008
kolmapäev, 13. august 2008
MiMi saabumine
Due to graphic content parental discretion advisable. Ehk maakeeli - nõrganärvilistele mittesoovitatav.
Et kõik algusest peale selge oleks, siis MiMi on Väikese My mikroskoopiline koopia (mikroskoopia?), kellele oli antud 9 kuud nanoskoopilisest mikroskoopiliseks kasvada. Õnneks pole ta pärinud emme ülehelikiirusel totrate otsuste tegemise võimet ja mõtles ikka pikalt ja pingsalt järele, kas see tänapäeva maailm on ikka koht, kuhu tasub tulla. Ühtlasi kinnitas ta kaudselt ka kuldreeglit, et päevi piinanud hambavalu kaob arsti ukse taga kui peoga pühitult, st et päeval käisime arsti juures, kust saime saatekirja järgmiseks päevaks haiglasse minna, ja muidugi otsustas MiMi öösel, et tema ei lase ennast vägisi välja kupatada, tuleb ise, kui tahab. Ja see tahtmine tuli tal peale pool kolm 31. juuli öösel. Kella viieks jõudsime haiglasse. Järgnevad paar tundi tahaks Väike My parema meelega unustada. Ilmad olid hirmus palavad, mistõttu olid kõikide sünnitustubade aknad lahti, võimaldades otsereportaaži teiste naiste valust ja vaevast. Väike My veel mõtles, et tema küll selliseid hirmsaid hääli tegema ei hakka. Hah! Asi kiskus vähe nihu sellest hetkest alates, kui My kardiogrammi tegemiseks pooleks tunniks masina külge kinnitati ja nii-öelda unustati sinna enam kui tunniks. Ei no arusaadav, öise vahetuse viimased tunnid, õed väsinud, kellelgi võib-olla raske sünnitus, aga ausalt, suhteliselt võimatu on liikumatult ühel küljel lamada, kui sul pool keret krampi kisub ja lisaks kõhus kohutavad valud käivad. Ja vale jutt puha, et soe vesi leevendab. My ei suutnud ära oodata, millal ta vannist välja võib ronida. Lõpuks ei jäänud muud üle, kui epiduraali nõuda. Võib-olla ongi My memmekas, et niisama ära ei kannatanud, aga keegi ärgu kobisegu enne, kui on ise selle läbi teinud. Ja Mehest hakkas kahju. Ei kujuta ettegi, mis tunne see võib olla teise piinlemist kõrvalt vaadata ja mitte millegagi aidata ei saa.
Igatahes ähvardas üks meditsiinipersonalist, et selleks ajaks, kui tilguti on tühjaks jooksnud, peab titt käes olema. Noh, nagu juba öeldud, MiMi ennast pushida ei lase. Õigemini oli emme juba liiga soolikas, et korralikult pushida, mis tähendas seda, et üks õdedest ronis praktiliselt käpuli My kõhu peale ja litsus MiMi emme ponnistuste abiga välja. Oh jestas, seda ulgumist ja valu ja sehkendamist...
Ja siis ta oligi väljas. Kell 12.36. 31. juulil. Pelgulinna sünnitusmaja sünnitustoas nr 1. Tüdruk. Emme väike MiMi. See on jälle üks müüt puha, et valu kohe meelest ära läheb, pole ta siiamaani kuhugi läinud, aga kui tita sulle kõhu peale pannakse ja see soe pundar seal ähib ja vingerdab, siis sellest suuremat rahulolutunnet küll ei ole. Valu on möödas ja sa said hakkama. Ja sul on imearmas pisike putukas, kes täielikult sinust sõltub. Antud juhul oli küll tegemist vähe suuremat sorti pisikese putukaga: 4150 g, 53 cm, pea ümbermõõt 38 cm. Või mine võta sa kinni - haiglas ütlesid kõik "nii suur laps" ja sama kostus nendelt, kes ainult numbreid lugesid, aga inimestel, kellel oli au MiMiga tema esimestel päevadel silmast silma kohtuda, õhkasid muudkui "oi kui väike, kuidas üldse saab nii pisike olla!".
Njah, igatahes oli ta piisavalt suur, et emme korralikult ära lõhkuda. Nii korralikult, et arst teda oma tund aega kokku õmbles ja pärast värisevate kätega palatist välja läks. Kusjuures tunne, kuidas õmblusniiti sinust läbi tõmmatakse, on üks nilbemaid üldse, kuigi valu pole mainimist väärt. Õmblustega asi veel ei piirdunud. Tundus, et suure sünnitusaktsiooni käigus rebestati midagi kusagil seespool ka ära, igatahes ei tahtnud verejooks kuidagi seisma jääda. Issi ja titt kupatati palatist välja, mingisugune kole masin veeretati sisse ja pärast seda järnes õnnis teadmatus. Mitte küll kauaks. Peagi tuli jälle silmad lahti teha ja palatisse ümber kolida. Kui üldjuhul kolitakse värsked mammad ümber ratastoolis, siis Väikese My katsumuste auks veeretati tema kohale kanderaamil. Range keeluga 2 nädalat istuda.
Järgnevad päevad on üsna hägused. Tohutu palavus palatis, külalised, teavitus- ja õnnitlussõnumid, valu, saamatus, ja pidev imestusseisund: see väike nohisev pundar oli 9 kuud minu sees. Ja nüüd on ta siin, igaveseks, hoida, hoolitseda ja armastada.
Õnneks oli värske issi hästi tubli ja hoolitses peaaegu kõige eest, kuni emme totaalselt audis oli. Pesi ja puhastas, mähkis ja äiutas. Ja kannatas välja kõik emme nutu- ja paanikahood.
MiMi on ka väga tubli. Sööb ilusti ja magab mitu tundi jutti ja teeb naljakaid nägusid ja on lihtsalt hiiglama armas.
Et kõik algusest peale selge oleks, siis MiMi on Väikese My mikroskoopiline koopia (mikroskoopia?), kellele oli antud 9 kuud nanoskoopilisest mikroskoopiliseks kasvada. Õnneks pole ta pärinud emme ülehelikiirusel totrate otsuste tegemise võimet ja mõtles ikka pikalt ja pingsalt järele, kas see tänapäeva maailm on ikka koht, kuhu tasub tulla. Ühtlasi kinnitas ta kaudselt ka kuldreeglit, et päevi piinanud hambavalu kaob arsti ukse taga kui peoga pühitult, st et päeval käisime arsti juures, kust saime saatekirja järgmiseks päevaks haiglasse minna, ja muidugi otsustas MiMi öösel, et tema ei lase ennast vägisi välja kupatada, tuleb ise, kui tahab. Ja see tahtmine tuli tal peale pool kolm 31. juuli öösel. Kella viieks jõudsime haiglasse. Järgnevad paar tundi tahaks Väike My parema meelega unustada. Ilmad olid hirmus palavad, mistõttu olid kõikide sünnitustubade aknad lahti, võimaldades otsereportaaži teiste naiste valust ja vaevast. Väike My veel mõtles, et tema küll selliseid hirmsaid hääli tegema ei hakka. Hah! Asi kiskus vähe nihu sellest hetkest alates, kui My kardiogrammi tegemiseks pooleks tunniks masina külge kinnitati ja nii-öelda unustati sinna enam kui tunniks. Ei no arusaadav, öise vahetuse viimased tunnid, õed väsinud, kellelgi võib-olla raske sünnitus, aga ausalt, suhteliselt võimatu on liikumatult ühel küljel lamada, kui sul pool keret krampi kisub ja lisaks kõhus kohutavad valud käivad. Ja vale jutt puha, et soe vesi leevendab. My ei suutnud ära oodata, millal ta vannist välja võib ronida. Lõpuks ei jäänud muud üle, kui epiduraali nõuda. Võib-olla ongi My memmekas, et niisama ära ei kannatanud, aga keegi ärgu kobisegu enne, kui on ise selle läbi teinud. Ja Mehest hakkas kahju. Ei kujuta ettegi, mis tunne see võib olla teise piinlemist kõrvalt vaadata ja mitte millegagi aidata ei saa.
Igatahes ähvardas üks meditsiinipersonalist, et selleks ajaks, kui tilguti on tühjaks jooksnud, peab titt käes olema. Noh, nagu juba öeldud, MiMi ennast pushida ei lase. Õigemini oli emme juba liiga soolikas, et korralikult pushida, mis tähendas seda, et üks õdedest ronis praktiliselt käpuli My kõhu peale ja litsus MiMi emme ponnistuste abiga välja. Oh jestas, seda ulgumist ja valu ja sehkendamist...
Ja siis ta oligi väljas. Kell 12.36. 31. juulil. Pelgulinna sünnitusmaja sünnitustoas nr 1. Tüdruk. Emme väike MiMi. See on jälle üks müüt puha, et valu kohe meelest ära läheb, pole ta siiamaani kuhugi läinud, aga kui tita sulle kõhu peale pannakse ja see soe pundar seal ähib ja vingerdab, siis sellest suuremat rahulolutunnet küll ei ole. Valu on möödas ja sa said hakkama. Ja sul on imearmas pisike putukas, kes täielikult sinust sõltub. Antud juhul oli küll tegemist vähe suuremat sorti pisikese putukaga: 4150 g, 53 cm, pea ümbermõõt 38 cm. Või mine võta sa kinni - haiglas ütlesid kõik "nii suur laps" ja sama kostus nendelt, kes ainult numbreid lugesid, aga inimestel, kellel oli au MiMiga tema esimestel päevadel silmast silma kohtuda, õhkasid muudkui "oi kui väike, kuidas üldse saab nii pisike olla!".
Njah, igatahes oli ta piisavalt suur, et emme korralikult ära lõhkuda. Nii korralikult, et arst teda oma tund aega kokku õmbles ja pärast värisevate kätega palatist välja läks. Kusjuures tunne, kuidas õmblusniiti sinust läbi tõmmatakse, on üks nilbemaid üldse, kuigi valu pole mainimist väärt. Õmblustega asi veel ei piirdunud. Tundus, et suure sünnitusaktsiooni käigus rebestati midagi kusagil seespool ka ära, igatahes ei tahtnud verejooks kuidagi seisma jääda. Issi ja titt kupatati palatist välja, mingisugune kole masin veeretati sisse ja pärast seda järnes õnnis teadmatus. Mitte küll kauaks. Peagi tuli jälle silmad lahti teha ja palatisse ümber kolida. Kui üldjuhul kolitakse värsked mammad ümber ratastoolis, siis Väikese My katsumuste auks veeretati tema kohale kanderaamil. Range keeluga 2 nädalat istuda.
Järgnevad päevad on üsna hägused. Tohutu palavus palatis, külalised, teavitus- ja õnnitlussõnumid, valu, saamatus, ja pidev imestusseisund: see väike nohisev pundar oli 9 kuud minu sees. Ja nüüd on ta siin, igaveseks, hoida, hoolitseda ja armastada.
Õnneks oli värske issi hästi tubli ja hoolitses peaaegu kõige eest, kuni emme totaalselt audis oli. Pesi ja puhastas, mähkis ja äiutas. Ja kannatas välja kõik emme nutu- ja paanikahood.
MiMi on ka väga tubli. Sööb ilusti ja magab mitu tundi jutti ja teeb naljakaid nägusid ja on lihtsalt hiiglama armas.
teisipäev, 22. juuli 2008
Egolaks
Kui inimesel on parajasti peal mitte-just-kõige-atraktiivsem-olemise periood ja tal on vaja oma enesetunnet turgutada, on selleks väga lihtne retsept: ole natuke blond, oma kontot mõnes suhtlusportaalis ja sinu postkasti potsatavad järgmise sisuga kirjad:
1. absoluutne poeetiline meistriteos (kirjapilt muutmata) -
are you real?if you are real i think i am not living now and nobody prove me that you are not an angel that was sent by god on the earth.you seem as a miracle that a normal human can never understand and see this.i would like to talk with you so much,of course,iy also want.my address is ***.i hope to see you again.and pray that for god.take care yourself for me at least...
Vabalt võite kirjutaja rahvust pakkuda, tõenäoliselt läheb esimese korraga täppi.
2. kah väga tujutõstev, aga veidi teise nurga alt -
you're so hot honey, adorable. I liked you, I wanna talk to you if you like to.
girl I am serious you're too beautiful, I give anything I can for a girl like you to be my lover ;)
waiting eagerly for you positive reply
Loodetavasti ootab too noormees sama eagerly vastuseid nii tosinkonnalt teiselt neiult, kellele ta umbes-täpselt samasuguse sõnumi saatis, sest siitpoolt jääb reply küll saatmata, olgu ma nii meelitatud kui tahes.
3. on hoopis teisest ooperist, lihtsalt ülimalt sügavmõtteline. Kui keegi põhjani jõuab ja pärast seda ka pinnale tagasi suudab ujuda, tehke mulle sellest sügavmõttelisusest lühikokkuvõte.
Always be happy
Be happy just like that
Continue to be happy
Don't even justify not being happy
Everyone can try this and be happy
Forgive and forget is the secret of being happy
God expresses his happiness in us
Having decided, now just be happy
If I am happy I can make others happy
Join the 'Be Happy" movement happily
Love happiness and be happy
Meaning of happiness is being happy
Nothing should stop us from being happy
Oh God,
Happiness is so simple!
Practice happiness to be happy
Question not how to be happy,
Just be happy!
Refuse to be unhappy and be happy
Simple life is happy life
Truth is happiness
Undo the old ways and be happy
Value happiness above everything
Wise one is always happy in spite of the world
Expect nothing if you want to be happy
You have to be happy none can make you happy
Zero down the miseries and be happy
Be happy by default as you are miserable by your own fault.
It is a choice.
Be happy or be miserable...
Choose?????
1. absoluutne poeetiline meistriteos (kirjapilt muutmata) -
are you real?if you are real i think i am not living now and nobody prove me that you are not an angel that was sent by god on the earth.you seem as a miracle that a normal human can never understand and see this.i would like to talk with you so much,of course,iy also want.my address is ***.i hope to see you again.and pray that for god.take care yourself for me at least...
Vabalt võite kirjutaja rahvust pakkuda, tõenäoliselt läheb esimese korraga täppi.
2. kah väga tujutõstev, aga veidi teise nurga alt -
you're so hot honey, adorable. I liked you, I wanna talk to you if you like to.
girl I am serious you're too beautiful, I give anything I can for a girl like you to be my lover ;)
waiting eagerly for you positive reply
Loodetavasti ootab too noormees sama eagerly vastuseid nii tosinkonnalt teiselt neiult, kellele ta umbes-täpselt samasuguse sõnumi saatis, sest siitpoolt jääb reply küll saatmata, olgu ma nii meelitatud kui tahes.
3. on hoopis teisest ooperist, lihtsalt ülimalt sügavmõtteline. Kui keegi põhjani jõuab ja pärast seda ka pinnale tagasi suudab ujuda, tehke mulle sellest sügavmõttelisusest lühikokkuvõte.
Always be happy
Be happy just like that
Continue to be happy
Don't even justify not being happy
Everyone can try this and be happy
Forgive and forget is the secret of being happy
God expresses his happiness in us
Having decided, now just be happy
If I am happy I can make others happy
Join the 'Be Happy" movement happily
Love happiness and be happy
Meaning of happiness is being happy
Nothing should stop us from being happy
Oh God,
Happiness is so simple!
Practice happiness to be happy
Question not how to be happy,
Just be happy!
Refuse to be unhappy and be happy
Simple life is happy life
Truth is happiness
Undo the old ways and be happy
Value happiness above everything
Wise one is always happy in spite of the world
Expect nothing if you want to be happy
You have to be happy none can make you happy
Zero down the miseries and be happy
Be happy by default as you are miserable by your own fault.
It is a choice.
Be happy or be miserable...
Choose?????
reede, 11. juuli 2008
Televisioon
Väikse My vennaraas esines just ühe telekanali õhtustes uudistes äärmiselt sügavmõttelise kommentaariga KMA büroo kolimise kohta. Koos temaga tegi oma esimese ilmumise laiema avalikkuse ette ka My väga väike sugulane, kes üritas reporterilt mikrofoni käest ära krahmata. Kohe näha, et tegemist on tulevase staariga.
Nüüd on vaja ainult lahendada küsimus, kuidas Väike My televusserisse pääseb. Riburada pidi on käesoleva aasta jooksul seal sõna saanud tema õeraas (kes esines kah väga sügavmõttelise ülesastega, nimelt itsitas totakalt), seni päriselus kohtamata poolvend (oi, selle nime nad on valesti kirjutanud, sealt on n puudu; oi, see on ju minu perekonnanimi; oi, selle ees on ju mu poolvenna eesnimi; oi, see tüüp seal telekas ongi ju minu poolvend; mis ajaks oli talle võimaldatud saatelõiguke läbi ja oma pikkade juhtmete tõttu ei jõudnudki Väike My teda lähemalt uurida) ja nüüd siis päristäitsa venna. Ühesõnaga, Väike My on avatud ettepanekutele saavutamaks oma 15 millisekundit kuulsust.
Nüüd on vaja ainult lahendada küsimus, kuidas Väike My televusserisse pääseb. Riburada pidi on käesoleva aasta jooksul seal sõna saanud tema õeraas (kes esines kah väga sügavmõttelise ülesastega, nimelt itsitas totakalt), seni päriselus kohtamata poolvend (oi, selle nime nad on valesti kirjutanud, sealt on n puudu; oi, see on ju minu perekonnanimi; oi, selle ees on ju mu poolvenna eesnimi; oi, see tüüp seal telekas ongi ju minu poolvend; mis ajaks oli talle võimaldatud saatelõiguke läbi ja oma pikkade juhtmete tõttu ei jõudnudki Väike My teda lähemalt uurida) ja nüüd siis päristäitsa venna. Ühesõnaga, Väike My on avatud ettepanekutele saavutamaks oma 15 millisekundit kuulsust.
esmaspäev, 23. juuni 2008
5 küsimust
... ja 5 vastust:
1. Mida sa tegid 10 aasta eest?
Oli aasta 1998, ma olin 17aastane, õppisin ühes Tallinna wannabe-eliitgümnaasiumis ja olin sisse võetud ühest oma klassivennast. Oh õudust, takkajärgi mõeldes. Kuna täpselt 10 aastat tagasi pidi olema võidupüha nagu tänagi, üllatus-üllatus, olin tõenäoliselt siinsamas, kus praegugi. Mis justkui näitaks, et ma pole oma eluga eriti kuhugi jõudnud. Teisest küljest võiks öelda, et ma olen igavese pika ja käänulise tee maha käinud ja lõpuks jälle siia välja jõudnud. Mulle endale meeldib teine variant rohkem. Tõenäoliselt sadas ka tollal vihma nagu tänagi, ja kõikidel teistel jaanilaupäevadel Eestis, millest võib järeldada, et ju ma istusin ja lugesin raamatut, aga mingeid mälestusi mul tollest päevast või tollest suvest üldisemalt pole, ja hea ongi.
2. 5 asja "vaja teha" nimekirjast
1) Lõpetada kolimiseelsed ettevalmistused
2) Teha tänane osa saksa keele harjutusi
3) Õmmelda titesärgile pael külge
4) Tolm võtta
5) Mõelda välja, mida oma eluga pihta hakata nende kahe päeva jooksul, mil ülejäänud Eestimaa mõõdutundetult joob ja sööb.
3. Lemmiksnäkid?
Jestas, see sõltub küll tujust. Hetkel maasikad ja murelid, muudel aegadel arahhiis suhkrus, soolakringlid, pähklid, värvilised lagritsakommid (teate küll, need suure karbis ees, mida ikka laeva pealt ostetakse) jne jne.
4. Mida sa teeksid, kui oleksid miljonär?
See sõltub mitme miljoni när ma oleksin. Ühe miljoniga ei saa tänapäeval enam suurt midagi. Ehitaks endale maja ja teeks praeguse korda. Ostaks uue auto. Läheks reisile, Norrasse, Prantsusmaale, Iirimaale, Kanadasse, Uus-Meremaale. Toetaks lastehaiglaid.
5. Kohad, kus oled elanud?
Aruküla, Rae, Tallinn (Lasnamäe, Mustamäe, Õismäe, Pääsküla), Tartu.
1. Mida sa tegid 10 aasta eest?
Oli aasta 1998, ma olin 17aastane, õppisin ühes Tallinna wannabe-eliitgümnaasiumis ja olin sisse võetud ühest oma klassivennast. Oh õudust, takkajärgi mõeldes. Kuna täpselt 10 aastat tagasi pidi olema võidupüha nagu tänagi, üllatus-üllatus, olin tõenäoliselt siinsamas, kus praegugi. Mis justkui näitaks, et ma pole oma eluga eriti kuhugi jõudnud. Teisest küljest võiks öelda, et ma olen igavese pika ja käänulise tee maha käinud ja lõpuks jälle siia välja jõudnud. Mulle endale meeldib teine variant rohkem. Tõenäoliselt sadas ka tollal vihma nagu tänagi, ja kõikidel teistel jaanilaupäevadel Eestis, millest võib järeldada, et ju ma istusin ja lugesin raamatut, aga mingeid mälestusi mul tollest päevast või tollest suvest üldisemalt pole, ja hea ongi.
2. 5 asja "vaja teha" nimekirjast
1) Lõpetada kolimiseelsed ettevalmistused
2) Teha tänane osa saksa keele harjutusi
3) Õmmelda titesärgile pael külge
4) Tolm võtta
5) Mõelda välja, mida oma eluga pihta hakata nende kahe päeva jooksul, mil ülejäänud Eestimaa mõõdutundetult joob ja sööb.
3. Lemmiksnäkid?
Jestas, see sõltub küll tujust. Hetkel maasikad ja murelid, muudel aegadel arahhiis suhkrus, soolakringlid, pähklid, värvilised lagritsakommid (teate küll, need suure karbis ees, mida ikka laeva pealt ostetakse) jne jne.
4. Mida sa teeksid, kui oleksid miljonär?
See sõltub mitme miljoni när ma oleksin. Ühe miljoniga ei saa tänapäeval enam suurt midagi. Ehitaks endale maja ja teeks praeguse korda. Ostaks uue auto. Läheks reisile, Norrasse, Prantsusmaale, Iirimaale, Kanadasse, Uus-Meremaale. Toetaks lastehaiglaid.
5. Kohad, kus oled elanud?
Aruküla, Rae, Tallinn (Lasnamäe, Mustamäe, Õismäe, Pääsküla), Tartu.
reede, 13. juuni 2008
Telefonikõne
- Jaaah?
- Tere, Marko, õpetaja siin. Ma tahtsin üle kontrollida, kas sa ikka tead, et sul on teisipäeval matemaatika järeleksam?
- Oota, kes sa oled?
- Sinu klassijuhataja (daahh)
- Oled sa ikka kindel? Siin on mingi jama, ma pole juba 3 aastat koolis.
- (uuups) Eee... aga äkki tahad siis tagasi tulla?
- Eeee... kus kandis see kool asub?
- Tallinnas.
- No ma olen hetkel siin Järvakandis, ma vist täna enam ei jõua.
- Oh sellest pole midagi, lepime siis kokku 1. septembriks, selleks ajaks ikka jõuad?
- Nojah, eks ma katsun jõuda siis.
:D:D
Kujutage ette tolle tüübi hämmeldust: ajad vaikselt oma asja, koolijamad juba ammu unustatud, ja järsku keegi helistab ja teatab, et sa pead hakkama mate järeleksamit tegema :O Assa pagan, võib ikka ära ehmatada küll :)
- Tere, Marko, õpetaja siin. Ma tahtsin üle kontrollida, kas sa ikka tead, et sul on teisipäeval matemaatika järeleksam?
- Oota, kes sa oled?
- Sinu klassijuhataja (daahh)
- Oled sa ikka kindel? Siin on mingi jama, ma pole juba 3 aastat koolis.
- (uuups) Eee... aga äkki tahad siis tagasi tulla?
- Eeee... kus kandis see kool asub?
- Tallinnas.
- No ma olen hetkel siin Järvakandis, ma vist täna enam ei jõua.
- Oh sellest pole midagi, lepime siis kokku 1. septembriks, selleks ajaks ikka jõuad?
- Nojah, eks ma katsun jõuda siis.
:D:D
Kujutage ette tolle tüübi hämmeldust: ajad vaikselt oma asja, koolijamad juba ammu unustatud, ja järsku keegi helistab ja teatab, et sa pead hakkama mate järeleksamit tegema :O Assa pagan, võib ikka ära ehmatada küll :)
laupäev, 7. juuni 2008
Killukesi
Kool on läbi... peaaegu. Ühel tõsiselt paadunud pedagoogil võtab selle realisatsioon küll natuke aega, ja ainuke muutus on tegelikult see, et tööle sõidetakse hommikul hea tujuga - lapsi ju koolimajas pole. Või kui mõni õnnetuke juhtubki silma alla sattuma, on tegemist äraeksinud isendiga, kes paaniliselt väljapääsu otsib. Või siis sügisel kooli tuleva juntsuga, kelle silmis võib näha lausa entusiasmi. Selle peale mõtled vaikselt endamisi: ära muretse, lapsuke, küll see varsti välja ravitakse.
Siinkohal võib iseendale tuleviku tarbeks üles märkida ühe õpilase orkutikontolt leitud pildi "maailma parima inglise keele õpetaja" kohta, millel ei poseerinud keegi muu kui tema kõrgus (või pigem madalus) Väike My isiklikult.
Thanks, guys, you were not too bad yourselves!
*
Väga väike sugulane demonstreeris esimesi tudisevatel jalgadel ja gravitatsiooni eirates sooritatud samme. Kujutlege emme-issi uhkust. Väike samm inimkonna jaoks, suur samm väga väikese inimese jaoks. Go, Gretchen, go, kogu suguvõsa ootab sinult suuri tegusid!
*
"Sugar" Tartu Vanemuises. Njah, olen paremaidki näinud, aga ega tal midagi väga viga ka polnud. Ja päris ausalt öeldes saigi toda puhtalt Andero Ermeli pärast vaatama mindud. Kes lisaks suurepärasele lauluoskusele demonstreeris ka üsna muljetavaldavat säärejooksu.
Muide, Tallinna-kesksed siti-inimesed: Tallinnas pole pooltki nii lahedaid välikohvikuid ja söögikohti kui Tartus, eriti soojal suveõhtul.
*
Kui Väike My naudib kord üle 3 kuu Tallinna ühistranspordi võlusid, võite kolm korda arvata, mis saab. Ei, seekord ei istunud ta ühegi vale numbrit kandva sõiduvahendi peale. Kontrollid, muidugi. Ja nende näoilmetest võis üsna selgelt välja lugeda neid haldava ettevõtte hiljutiste probleemide jälgi. Väike My, kõrgtehnoloogiline 21. sajandi laps, nagu ta on, lunastas bussi istudes endale mobiiltelefoniga tunnipileti, mida kontrolöri ID-kaardiaparaat kuidagi välja ei lugenud. Õnneks pääses My käte selja taha väänamisest ja bussitäie kaaskodanike silme all bussist maha lohistamisest, sest kontrolör oli siiski piisavalt kena, et enda telefoniga keskusest pileti olemasolu üle kontrollida. Kas kusagil on mingi loodusseadus, mis ütleb, et täiesti võimatu on Myl sooritada üks täiesti tavaline sündmustevaene bussi-, trammi-, trollisõit?
*
Kui krohv ei taha kellu abil seina külge jääda, on täiesti loomulik, et viga ei leita krohvis vaid kasutatakse selle aplikeerimiseks lihtsalt mõnda teist moodust, nimelt käsi. Tõepoolest, nii saab krohvi seina. Aga nädala pärast tuleb see uuesti haamriga seina küljest maha koputada, sest mingis ratsionalismipuhangus leitakse, et mõistlikum on seda teha kohe, kui siis, kui mööbel juba toas sees, vaibad maas jne.
*
Kui inimene läheb elektroonikapoodi ja ostab sealt terve posu igasugu jubinaid, mille kokkukeevitamine /-tinutamine/-jootmine/-keeramine/-väänamine/-kruvimine/-liimimine jmt peaks garanteerima tegevust kogu nädalavahetuseks, on ju ülimalt loogiline ja tõenäoline, et paar tundi ja paarkümmend kilomeetrit eemal avastab üks teine inimese need jubinad oma kotist.
*
Kui inimene võtab arvesse kõiki asjaolusid ja eelnevaid kogemusi ja pakub välja, et kõige pessimistlikemate kalkulatsioonide kohaselt jõutakse Tartusse kella neljaks, siis saabumine pool kuus polegi ju paljuga mööda pandud.
*
Kuldsed sõnad kelnerilt salatit tellides:
"Ma arvan, et kokk selle üle küll väga õnnelik ei ole."
Magustoiduni jõudes:
"Ega te jumala pärast teatrisse ei lähe?"
Lisaks ühistranspordiseadusele on olemas ka seadus, mis ütleb, et ükski väljas söömas käimine ei laabu Väikesel Myl intsidenditult.
*
Lõpetuseks tsitaat teosest "And God Created Au Pair": What is is with pregnant bellies and laws of attraction? During the meal I managed to dribble so much food on my stmach that we could've easily fed an anorectic child model in the next table with it.
Siinkohal võib iseendale tuleviku tarbeks üles märkida ühe õpilase orkutikontolt leitud pildi "maailma parima inglise keele õpetaja" kohta, millel ei poseerinud keegi muu kui tema kõrgus (või pigem madalus) Väike My isiklikult.
Thanks, guys, you were not too bad yourselves!
*
Väga väike sugulane demonstreeris esimesi tudisevatel jalgadel ja gravitatsiooni eirates sooritatud samme. Kujutlege emme-issi uhkust. Väike samm inimkonna jaoks, suur samm väga väikese inimese jaoks. Go, Gretchen, go, kogu suguvõsa ootab sinult suuri tegusid!
*
"Sugar" Tartu Vanemuises. Njah, olen paremaidki näinud, aga ega tal midagi väga viga ka polnud. Ja päris ausalt öeldes saigi toda puhtalt Andero Ermeli pärast vaatama mindud. Kes lisaks suurepärasele lauluoskusele demonstreeris ka üsna muljetavaldavat säärejooksu.
Muide, Tallinna-kesksed siti-inimesed: Tallinnas pole pooltki nii lahedaid välikohvikuid ja söögikohti kui Tartus, eriti soojal suveõhtul.
*
Kui Väike My naudib kord üle 3 kuu Tallinna ühistranspordi võlusid, võite kolm korda arvata, mis saab. Ei, seekord ei istunud ta ühegi vale numbrit kandva sõiduvahendi peale. Kontrollid, muidugi. Ja nende näoilmetest võis üsna selgelt välja lugeda neid haldava ettevõtte hiljutiste probleemide jälgi. Väike My, kõrgtehnoloogiline 21. sajandi laps, nagu ta on, lunastas bussi istudes endale mobiiltelefoniga tunnipileti, mida kontrolöri ID-kaardiaparaat kuidagi välja ei lugenud. Õnneks pääses My käte selja taha väänamisest ja bussitäie kaaskodanike silme all bussist maha lohistamisest, sest kontrolör oli siiski piisavalt kena, et enda telefoniga keskusest pileti olemasolu üle kontrollida. Kas kusagil on mingi loodusseadus, mis ütleb, et täiesti võimatu on Myl sooritada üks täiesti tavaline sündmustevaene bussi-, trammi-, trollisõit?
*
Kui krohv ei taha kellu abil seina külge jääda, on täiesti loomulik, et viga ei leita krohvis vaid kasutatakse selle aplikeerimiseks lihtsalt mõnda teist moodust, nimelt käsi. Tõepoolest, nii saab krohvi seina. Aga nädala pärast tuleb see uuesti haamriga seina küljest maha koputada, sest mingis ratsionalismipuhangus leitakse, et mõistlikum on seda teha kohe, kui siis, kui mööbel juba toas sees, vaibad maas jne.
*
Kui inimene läheb elektroonikapoodi ja ostab sealt terve posu igasugu jubinaid, mille kokkukeevitamine /-tinutamine/-jootmine/-keeramine/-väänamine/-kruvimine/-liimimine jmt peaks garanteerima tegevust kogu nädalavahetuseks, on ju ülimalt loogiline ja tõenäoline, et paar tundi ja paarkümmend kilomeetrit eemal avastab üks teine inimese need jubinad oma kotist.
*
Kui inimene võtab arvesse kõiki asjaolusid ja eelnevaid kogemusi ja pakub välja, et kõige pessimistlikemate kalkulatsioonide kohaselt jõutakse Tartusse kella neljaks, siis saabumine pool kuus polegi ju paljuga mööda pandud.
*
Kuldsed sõnad kelnerilt salatit tellides:
"Ma arvan, et kokk selle üle küll väga õnnelik ei ole."
Magustoiduni jõudes:
"Ega te jumala pärast teatrisse ei lähe?"
Lisaks ühistranspordiseadusele on olemas ka seadus, mis ütleb, et ükski väljas söömas käimine ei laabu Väikesel Myl intsidenditult.
*
Lõpetuseks tsitaat teosest "And God Created Au Pair": What is is with pregnant bellies and laws of attraction? During the meal I managed to dribble so much food on my stmach that we could've easily fed an anorectic child model in the next table with it.
Tellimine:
Postitused (Atom)