Killukesi

Kool on läbi... peaaegu. Ühel tõsiselt paadunud pedagoogil võtab selle realisatsioon küll natuke aega, ja ainuke muutus on tegelikult see, et tööle sõidetakse hommikul hea tujuga - lapsi ju koolimajas pole. Või kui mõni õnnetuke juhtubki silma alla sattuma, on tegemist äraeksinud isendiga, kes paaniliselt väljapääsu otsib. Või siis sügisel kooli tuleva juntsuga, kelle silmis võib näha lausa entusiasmi. Selle peale mõtled vaikselt endamisi: ära muretse, lapsuke, küll see varsti välja ravitakse.
Siinkohal võib iseendale tuleviku tarbeks üles märkida ühe õpilase orkutikontolt leitud pildi "maailma parima inglise keele õpetaja" kohta, millel ei poseerinud keegi muu kui tema kõrgus (või pigem madalus) Väike My isiklikult.
Thanks, guys, you were not too bad yourselves!
*
Väga väike sugulane demonstreeris esimesi tudisevatel jalgadel ja gravitatsiooni eirates sooritatud samme. Kujutlege emme-issi uhkust. Väike samm inimkonna jaoks, suur samm väga väikese inimese jaoks. Go, Gretchen, go, kogu suguvõsa ootab sinult suuri tegusid!
*
"Sugar" Tartu Vanemuises. Njah, olen paremaidki näinud, aga ega tal midagi väga viga ka polnud. Ja päris ausalt öeldes saigi toda puhtalt Andero Ermeli pärast vaatama mindud. Kes lisaks suurepärasele lauluoskusele demonstreeris ka üsna muljetavaldavat säärejooksu.
Muide, Tallinna-kesksed siti-inimesed: Tallinnas pole pooltki nii lahedaid välikohvikuid ja söögikohti kui Tartus, eriti soojal suveõhtul.
*
Kui Väike My naudib kord üle 3 kuu Tallinna ühistranspordi võlusid, võite kolm korda arvata, mis saab. Ei, seekord ei istunud ta ühegi vale numbrit kandva sõiduvahendi peale. Kontrollid, muidugi. Ja nende näoilmetest võis üsna selgelt välja lugeda neid haldava ettevõtte hiljutiste probleemide jälgi. Väike My, kõrgtehnoloogiline 21. sajandi laps, nagu ta on, lunastas bussi istudes endale mobiiltelefoniga tunnipileti, mida kontrolöri ID-kaardiaparaat kuidagi välja ei lugenud. Õnneks pääses My käte selja taha väänamisest ja bussitäie kaaskodanike silme all bussist maha lohistamisest, sest kontrolör oli siiski piisavalt kena, et enda telefoniga keskusest pileti olemasolu üle kontrollida. Kas kusagil on mingi loodusseadus, mis ütleb, et täiesti võimatu on Myl sooritada üks täiesti tavaline sündmustevaene bussi-, trammi-, trollisõit?
*
Kui krohv ei taha kellu abil seina külge jääda, on täiesti loomulik, et viga ei leita krohvis vaid kasutatakse selle aplikeerimiseks lihtsalt mõnda teist moodust, nimelt käsi. Tõepoolest, nii saab krohvi seina. Aga nädala pärast tuleb see uuesti haamriga seina küljest maha koputada, sest mingis ratsionalismipuhangus leitakse, et mõistlikum on seda teha kohe, kui siis, kui mööbel juba toas sees, vaibad maas jne.
*
Kui inimene läheb elektroonikapoodi ja ostab sealt terve posu igasugu jubinaid, mille kokkukeevitamine /-tinutamine/-jootmine/-keeramine/-väänamine/-kruvimine/-liimimine jmt peaks garanteerima tegevust kogu nädalavahetuseks, on ju ülimalt loogiline ja tõenäoline, et paar tundi ja paarkümmend kilomeetrit eemal avastab üks teine inimese need jubinad oma kotist.
*
Kui inimene võtab arvesse kõiki asjaolusid ja eelnevaid kogemusi ja pakub välja, et kõige pessimistlikemate kalkulatsioonide kohaselt jõutakse Tartusse kella neljaks, siis saabumine pool kuus polegi ju paljuga mööda pandud.
*
Kuldsed sõnad kelnerilt salatit tellides:
"Ma arvan, et kokk selle üle küll väga õnnelik ei ole."
Magustoiduni jõudes:
"Ega te jumala pärast teatrisse ei lähe?"
Lisaks ühistranspordiseadusele on olemas ka seadus, mis ütleb, et ükski väljas söömas käimine ei laabu Väikesel Myl intsidenditult.
*
Lõpetuseks tsitaat teosest "And God Created Au Pair": What is is with pregnant bellies and laws of attraction? During the meal I managed to dribble so much food on my stmach that we could've easily fed an anorectic child model in the next table with it.