Suurel hulgal kirikuid. Traditsiooniliselt on šveitslased suuremalt jaolt protestandid või piirkonniti katoliiklased, aga muidugi võib igasuguseid imekogudusi leida, imelike kirikuhoonetega pealekauba. See siin näeb välja pigem nagu mingi modernistlik kaubanduskeskus cum kontorihoone.
See kirik meenutab pigem spordihalli.
Aga vahelduseks üks tavapärasem kirik kah, nunnu punase torniga.
Tüüpiline vana Šveitsi talu. Üldiselt on siin nii, et jalutad enam-vähem kesklinnas, keerad kõrvaltänavasse ja 50 meetri pärast on järsku talu ja kari hereforde nosivad rohtu. Teisel pool teed kohalik Lasnamäe-wannabe ehk suured betoonkortermajad.
Tüüpiline Šveitsi surnuaed. Kõik äärmiselt korralik ja nööri mööda, nagu šveitslastele kohane. Ruumipuuduse tõttu maetakse kõik hauad 25 aasta möödudes üle, kui perekond pole just valmis kopsakat summat platsi säilitamiseks välja käima.
Veel inkongruentsi Šveitsi moodi: kiirtee läbi industriaalrajooni, kõrval looduskaitseala imearma käänulise jõekese ja hunniku partidega.
Industriaal-chic. Me ei otsinud MiMiga teravaid elamusi, jalutasime lihtsalt mööda wanderwegi (matkarada oleks selle kohta vist palju öelda, pigem selline jalgrada, kus autod ei sõida ja wander-kreisid šveitslased saavad jalgu sirutada). Wanderwegidel on ühesõnaga komme sind igasugustesse huvitavatesse kohtadesse viia.
MiMi ja gangsta-chic.
Lisaks tuli meil korduvalt mägedest üles ja alla ronida, laveerida läbi kõikvõimalikus suuruses neljajalgsete sõprade vahelt alates rottkoertest ja lõpetades vasikasuuruste lambakoerte ja täiskasvanud vasikate ehk siis herefordidega ning panna teetöölised oma kopad ja muud masinad tee pealt koomale korjama, kuna siin on wandereril alati eesõigus.
To be continued...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar