Popmuusika a la Suisse

Kodumaise popmuusika arengud käivad minust suure kaarega mööda, nii enam-vähem regulaarselt hoian ma ennast kursis ainult ühe bändi tegemistega, aga kohaliku popmuusikaga olen täitsa hästi tuttav. Näiteks teeb šveitsis ilma üks laul pealkirjaga Himmu u Höll. Ei , ei ole tegemist eestimaiste sookollide Mõhki (Mõhu, Mõhku?) ja Tölpa šveitsi ekvivalentidega. Hoopis lüüriline pala taevast ja maast (heaven and hell, Himmel und Höll, you get the drift) berni dialektis. Siis on veel üks noormees, kes lõõritab "I'm a man, I'm a man, just a man" vmt. Tea, keda ta veenda üritab, ennast või kuulajaid, aga igatahes teeb ta seda tungivalt ja järjekindlalt. Ja eelnimetatule sekundeerib naisolevus sõnadega "he's a mean one, a son of a gun, he's a mean man but he's my man", nii et võib-olla on tegemist perekondliku saagaga. Lisaks on neil siin üks räpparhiphoppar, pidada ses valdkonnas kõige kõvem tegija olema ja väidetavalt puha Maarjamaa päritolu. Mäletatavasti esindasid meie nindžabeibed ju ka eurovisioonil šveitsi. Väikesed, suuremalt jaolt saastmuusikat tootvad riigid hoiavad kokku? Šveits on lisaks kõigele muule alguse pannud ka surematu DJ Bobo tähelennule, tänu millele muusikaelu 90ndate aastate Eestis tunduvalt värvikirevam sai.