Kahestunud

Tundub, et miski Saatuse sõrm oli mängus, kui elu viis mind kokku inimesega, mis tõi kaasa olukorra, kus ma veedan üpriski suure osa oma päevadest Šveitsi tervislikus mägiõhus. Mäed ja mäesuusatamine on mulle juba ammusest lauskmaalasele ebakohaselt südamelähedased, nüüd tuleb välja, et ka säälne kliima sobib mulle tunduvalt paremini. Töö juures olin ma "kurikuulus" selle poolest, et mul oli alati nohu, no lihtsalt pidevalt. Šveitsis pole seda veel kordagi juhtunud, tõsiselt. Ja nii kui ma tagasi kodumaale saabun, kargavad Eesti nohubakterid rõõmust lakke, ehk siis minu limaskestadele ja kukuvad pidu panema. Uncanny. Ühesõnaga - tõbine olla on tüütu. Eriti kui sa ei saa öösel magada, sest su põsed valutavad. Põsed!!! on teil kunagi põsed niimoodi valutanud, et peab poole öö pealt voodist välja ronima valuvaigisteid sööma? Hambavalu ei lähe arvesse, see on hoopis teine teema. Igatahes tundub, et klimaatiliselt olen ma täitsa šveitslane, aga hingelt eestlane ja lauskmaalane, eriti kevadel ja suvel ja laulu-tantsupeo ajal ja kui jalgrattaga sõitma peab ;)

Rahvussport

Aaaaga ma olen siiski tubli eestlane: ma käisin suusatamas. Üle pika aja. Eelmine talv jäi teatavatel asjaoludel vahele. See talv ka, peaaegu, kui alles märtsis esimest korda suusad alla sai. Aga parem hilja kui mitte kunagi. Ja ma olen ilgelt rahul. Nõmme spordibaasis käisime. 2km rada oli täitsa sõidetav ja kui ma pärast mõningast kobamist sammu jälle meelde olin tuletanud, oli asi uskumatult nauditav. Ma algul kahtlesin kohe kõvasti mõtte mõistlikkuses, kuna minu mäletamist mööda oli suusatamine üks vaevarikas tegevus, pidevalt pidi "proffidel" eest ära kobima ja süda tahtis kõrvust välja pugeda ja nina tilkus kogu aeg (rääkimata sellest, et mul õnnestus oma mobla ükskord kukkudes ära kaotada kusagile hange). Kõik eelmainitu, peale telefoni kaotamise, kehtis ka seekord, aga ikkagi oli mõnus. Veerpaluga end just ei võrdle, ta ongi rohkem seitsmepenikoormasammuga klassika mees, aga 6 km sõitsin ära. Siinkohal aitäh Eesti seksikaima suusakostüümi omanikule, kes mind rajale vedas!!

Karneval

Samal ajal kui Eestimaa pidas vastlaid ja jälgis pingviinide paraadi, käisid Väike My ja MiMi kah paraadil. Sveitslased ei tähista vastlapäeva kui sellist, nende Faschnacht on terve hooaeg, mille käigus toimuvad erinevates linnades karnevalid. Antud üritus leidis aset Bischofszellis ja käesoleva sissekande peategelaseks on Väike Tiiger. Ehk siis olevus, kellel õnnestus end peaaegu kõikidele piltidele sokutada. Siit teile ülesanne: võite vabalt kokku lugeda, mitmel fotol te Väikese Tiigri üles leiate, ja kommentaaridesse kirja panna. Välja näeb ta selline:



Põhimõtteliselt tähendab karneval seda, et toimub kostümeeritud rongkäik, pealtvaatajad on ka omal äranägemisel ja soovi korral kostüümides, tehakse valju muusikat ja loobitakse konfettisid (need on sellised pisikesed värvilised paberitükid, mida poodides kilode kaupa müüakse ja mis poevad absoluutselt igale poole. Väike My avastas paar tükki MiMi mähkmetest näiteks.) Teatavad inimeste ühendused reeglina riietuvad sarnaselt, nt lasteaiarühm või kunstiring või kohalik spordiklubi või skaudid vmt.



Voodoo



Pisikesed pardid ja Käsna-Kalle :D





Emade ja laste võimlemisrühm ehk pingviinide paraad



Osalejaid leiab igas vanuses ja kostüümidesse topitakse ka kõige väiksemad. Reeglina tehakse riietus ise (antud juhul on tegemist vetehaldjate teemaga ja üsna muljetavaldav õmblustöö minu arust). Ja hoidu Neptun selle eest, et kaks aastat järjest samas riietuses paraadile tulla, sellest tuleks tõenäoliselt üleriigiline juustuikaldus.





Päkapikud



Eeee... maffia?



Vingemad ühendused värbavad mõne kohaliku farmeri ja ehitavad tema traktori järelkärule mõne vinge moodustise, millest rahvast konfettidega pommitatakse või punshi jagatakse.



Mardikad. Tundlad!! :)





Lumeinimesed ja Jääkuningannad. Väga vinged kostüümid.



Ilmas leidub ka teisi kuldmagajaid. Pildil olev pisike paraadiline ei lasknud end sugugi mürtsuvatest trummidest ja tuututavatest pasunatest segada.



Konfettikahur



Dresscode: kevad



Hmmm... Part? Vares? Your guess is as good as mine.



Check out the dude with flaming hair (Pühendusega SPNi fännidele ;))







Pipid. Suured ja väikesed, siledad ja karvased, plikalikud ja veidi maskuliinsemad.





Väga pipilikud jõu- ja ilunumbrid.



Segasummasuvila ratastel.



Võlurid.



Rahalaev ja mammonakummardaja (väike dude kauboiriietuses - halleluuja!)



Üks seelikus tüüp kah teiste sekka ära eksinud. Võimalik, et tegu oli mõnest shotlaste tattoo-festivalist maha jäänud kutiga, kes otsis paaniliselt oma kohta siin päikese all. Üks lärmitegijate punt sama hea kui teine.





Kostümeeritud publikum. Ja suures koguses konfettisid.



Peegelpilt



Ja niipea kui viimane paraadilosalejate grupp oli möödas, korjasid usinad poenäitsikud karnevalikraami lettidelt kokku ja paigutasid käbedalt asemele järgmise väljapaneku - lihavõttejänesed.





Ja järgmisel päeval oli ilm selline.



Lumeingel jäi vahetusriiete puuduse tõttu tegemata, aga pisikese lumememme mätsisime valmis küll. Umbes kella kaheks pärastlõunal oli pool sellest lumest läinud ja memm sulavetega katuselt alla surfanud.

Modellindus

On üldteada fakt, et kõik väikesed tüdrukud unistavad modelliks saamisest. Noh mõned võib-olla loodavad ka saada astrofüüsikuteks või luksepp-keevitajateks ja Väike My isiklikult unistas kunagi poemüüjaks saamisest, kuna talle hirmsasti meeldis arvelauaga arvutada. Koos elektrooniliste kassasüsteemide pealetungi, meie suure "kodumaa" kokkukukkumise ja arvelaudade ajaloohämarusse vajumisega purunes ka see unistus.

Aga lammaste juurde tagasi tulles - teine üldteada fakt on see, et vanemad elavad end välja oma laste kaudu. Kuna Väike My ei anna parimalgi juhul modellimõõte välja, peab MiMi tema eest peadpööritavalt glamuursesse moemaailma sukelduma. Fotomodelli alged on temas täitsa olemas - kui keegi kaamera välja võtab, vaibub kohe igasugune kisa ja pildinägu tehakse pähe. Nüüd on MiMi karjäärile ka ametlik algus tehtud - temast sai kaanetüdruk, poster-girl, reklaaminägu. Ja veel milline nägu! Ma kujutan ette, et nii 15 aasta pärast hakkame me mööda päid ja jalgu saama, et tema kuulsusele sellise juhmaka ilmega algus pandi. Mõelda vaid, kui temast on saanud staar ja keegi selle pildi elektroonilise tolmukihi alt välja kaevab...

Et siis aitab mulast - Lo and Behold - MiMi the Magnificent Media Star

P.S.

Olgu käesolevaga kõikidele teadmiseks, et me saabume MiMiga kodumaile 6. märtsi õhtul.

Klettern

Šveitslased on üldiselt äärmiselt sportlikud inimesed. Suur osa populatsioonist tegeleb äärmiselt masohhistliku spordiala - jooksmisega, spordisaalid on rahvast paksult täis ja mägisuusatamisest ma ei hakka rääkimagi. Mägedes ringi kolistamine pole isegi treeningu nime väärt nende jaoks. Aga lisaks eelmainitule on nad ka kõvad ronijad ja see on spordiala, millest üllataval moel ka lauskmaalane rõõmu võib tunda. Et siis kodustele aimu anda, kuidas see ronimine käib.

Ronija ja julgestaja. On üks suur-suur angaar, mille seinad on täis värvilisi jubinaid. Traksid pannakse ümber ja paariline julgestab ja sina muudkui ronid. Idee on kasutada ainult ühte värvi jublakaid ja rajad on erineva raskusega. Algavad kusagil kolm miinusest ja lõppevad üheksa plussiga. Kohalikud 3- muidugi ei tunnista, see on umbes 2-aastastele ja vanadusest väetitele. Väike My algaja ronija ja gravitatsiooni-ohvrina saab hakkama radadega 4+ / 5-. Kohalike poole ei tasu ronimise käigus piiluda, ajab lihtsalt masendusse. Mõned on võimelised panema mööda seinu ja lagesid nagu ämblikmehed. Ja lapsed on kõige masendavamad, neile gravitatsioon lihtsalt ei kehti.

Ikka ülespoole ja ülespoole. Üsna muljetavaldav, eksole. Antud juhul on tegemist top rope'iga, st julgestusköis on juba seina küljes olemas. Teine variant on see ise üles viia, nõuab veidi rohkem oskusi, aga paigaldab ronija kohe kõvemasse klassi.














Selline siis näeb välja ronimissein. Muideks sinise salliga neiul all paremas nurgas oli jalg kipsis, mis ei takistanud tal vähimalgi määral seina mööda üles ronimast.















MiMi hoidis toimuval pilgu peal ja mõtles kindlasti: "Algajad, ma teile alles näitan, kui ma ükskord kõndima viitsin õppida."




















... ja presenteeris kõigile asjast huvitatuile oma tutikaid kikusid.

Päevakajalist

Eilse päeva suursündmus: MiMi sai ametlikult šveitslaseks, st šveitsi-eestlaseks või eesti-šveitslaseks, ehk siis mingi aja pärast peab ta ise otsustama, kumb talle südamelähedasem on: lauskmaa, kartulid ja Kalevi šokolaad või mäed, juust ja Crunchy Cream.

Teine uudis on see, et meie vanker on jälle sõidukorras. Oma importis kärule uue sussi, otse Austriast. Misga Rolling Estonians on jälle valmis Zürichi tänavaid vallutama. Stay tuned.